Läbi vaikiva öö
tõuseb tumedaid varje,
kuid ma jään, mu Sarah
Õudus teeb oma töö,
ahalt kisendab karje
vere seest tarretab

Siiski jään, vastu pean
ja mis eales ka teen
see on su jaoks, mu Sarah
Sammud kartmatult sean
lähen läbi tulest, veest,
kui sa vaid soovid

Kuid mul sisse jääb hing
koju lähen, kord tean,
et kuulun sulle, Sarah
ja kui oleme koos,
hirmu tundvad illusioonid -
vaevalt tunned siis vaid

On mus jõud, on mus jaks
ja mis iial mus peitub
on su jaoks, mu Sarah
tuhat aastat või kaks
jõuan oodata su järgi
kui vaid soovid

Muutun vapramaks veel
kuid ma siis, kui
koos olla saame taas, mu Sarah
ei meid leida või keegi
kui päästan sind Sarah
üks hetk ootab veel

Üksi minna ka saan,
kuid ei sind jäta iial
sa ju tead, mu Sarah
vere hinnaga saan ükskord
siit sind ära viia
ARMASTAN SIND SARAH